"Sama, mis juhtub lastega,   juhtub ka meie, täiskasvanutega: lapsed hakkavad kartma, kui   näevad   äkki maskides neid, keda   armastavad,   kellega on harjunud, kellega alati mänginud. Mitte ainult inimesed, vaid ka situatsioonid vajavad maskide mahavõtmist ja algse olukorra taastamist.“   Lucius Annaeus Seneca     Psühhiaatri konsultatsioon     Psühhiaatrias on põhilisteks uurimismeetoditeks psühhiaatriline intervjuu ja vaatlus. Patsiendi tausta põhjalik kaardistamine kuulub psühhiaatrilise hindamise aluste hulka. Väga oluline on koguda isiku kohta infot ka tema lähedastelt ja teistelt spetsialistidelt, kes isikuga kokku puutuvad. Igasugune info kogumine toimub ainult patsiendi enda nõusolekul.    Arst määrab ravi, tuginedes oma erialastele teadmistele, kogemustele ja teaduspõhisele meditsiinile. Psüühikahäirete raviks kasutatakse tänapäeval valdavalt medikamentoosset ravi ja erinevaid psühhoteraapia meetodeid. Psühhiaatril, kes on läbinud psühhoterapeudi väljaõppe ja kellel on vastavad teadmised ja oskused, on õigus läbi viia süsteemset psühhoteraapiat.   Psühhoteraapiateenus   Katatüümne imaginatiivne psühhoteraapia Katatüümse kujutluspildi kogemine (KKK) on Hanscarl Leuneri poolt väljatöötatud psühhoterapeutiline imaginatsioonide meetod, mis põhineb süvapsühholoogilisel mõttelaadil. Kliinilises tegevuses on selle päevase unelma struktureeritud teraapia puhul eriline koht real standardsetel motiividel, ravitehnikatel ja juhtimise põhimõtetel. Katatüümsete imaginatsioonide, mille kujutluspiltide motiivid kajastavad sümbolisse rüütatult või realistlikult patsiendi psühhodünaamikat ja koos sellega kiiresti fokuseeruvat konflikti tuuma, terapeutilist efektiivsust võib tänapäeval hinnata tõestatuks. Meetodit saab kasutada nii lühi- kui pikaajaliseks raviks lastel, noorukitel ja täiskasvanutel, samuti nii individuaalses kui ka gruppiteraapias.   KKK näidustused: rakendav kõigi psühhogeensete või psühhosomaatiliste kahjustuste, häirete ja haiguste korral; saab kasutada püsivate emotsionaalsete reaktsioonide, piirialaste häirete, anorexia nervosa ja bulimia nervosa puhul; kriisid Psühhoteraapia vajaduse, seansside sageduse ja teraapia kestuse hindamine on äärmiselt individuaalne. Nimetatud asjaolud ja psühhoteraapia hind lepitakse igal üksikjuhul kokku läbiviija ja patsiendi vahel.     Eksistentsiaalanalüüs (EA), nagu seda käsitleb Alfried Längle, on süvitsi minev lähenemine, mis uurib inimese eksistentsiaalset kogemust ja sisemist maailma. Längle paradigma keskendub sellele, kuidas indiviidide isiklikud väärtused, tähenduseotsingud ja eksistentsiaalsed mured kujundavad nende elu ja psühholoogilist heaolu.   Põhilised aspektid Längle paradigma järgi:   1. Tähenduse ja väärtuste leidmine: Eksistentsiaalanalüüs aitab inimestel mõista ja määratleda oma elu eesmärke ja väärtusi. Längle rõhutab, et tähenduse otsimine on inimese eksistentsi keskne osa, mis mõjutab tema psühholoogilist tasakaalu ja rahulolu.   2. Vabadus ja vastutus: Längle arvates on vabadus valida oma eluviisi ja tegutsemisviisi seotud vastutusega oma valikute tagajärgede eest. Eksistentsiaalanalüüs uurib, kuidas inimesed käsitlevad oma vabadust ja vastutust ning kuidas need tegurid mõjutavad nende vaimset seisundit.   3. Inimese eksistentsiaalsed mured: Paradigma käsitleb muresid, nagu üksildus, surelikkus ja elu tähenduse puudumine. Längle analüüsib, kuidas need mured mõjutavad inimese vaimset tervist ja elu kvaliteeti.   4. Dialoogiline teraapia: Längle lähenemine sisaldab dialooge, mis aitavad klientidel avastada ja mõista oma eksistentsiaalset olukorda. Terapeut ja klient teevad koostööd, et uurida ja lahendada kliendi sisemisi konflikte ja muresid.   5. Autentsus ja eneseteostus: Längle rõhutab, et autentne elu, mis on kooskõlas isiklike väärtuste ja eesmärkidega, on oluline heaolu saavutamiseks. Eksistentsiaalanalüüs toetab klientide eneseteostust ja aidata neil elada tõeliselt ja tähendusrikkalt.   Längle paradigma pakub tugevat raamistikku, et uurida ja lahendada eksistentsiaalseid küsimusi, aidates inimestel leida elu tähendust ja suurendada eneseteadvust.     Neurofeedback on mitteinvasiivne teraapia, mis kasutab ajulainete reaalajas jälgimist ja tagasisidet, et aidata reguleerida ajutegevust. Selle eesmärk on parandada ajufunktsiooni ja vaimset heaolu, koolitades aju töötama soovitud viisil.   Olemus Neurofeedback põhineb elektroentsefalograafia (EEG) tehnoloogial, mis mõõdab ajulainete aktiivsust. Seansi ajal kantakse patsiendi peanahale elektroodid, mis edastavad aju elektrilised signaalid arvutisse. Arvuti analüüsib signaale ja annab patsiendile visuaalset või auditiivset tagasisidet, et aidata tal saavutada soovitud ajulainete mustrid. Aju kohandab oma aktiivsust vastavalt saadud tagasisidele, aidates parandada kognitiivseid ja emotsionaalseid funktsioone.   Näidustused  Neurofeedbacki kasutatakse erinevate probleemide raviks, sealhulgas: • ADHD (tähelepanuhäire): Aitab parandada tähelepanu ja keskendumisvõimet. • Ärevus- ja stressihäired: Toetab lõõgastumist ja ärevuse vähendamist. • Depressioon: Võib aidata tuju parandada ja emotsionaalset tasakaalu saavutada. • Unehäired: Aitab normaliseerida une mustreid. • Epilepsia: Mõnes juhus võib aidata vähendada krambihoogude sagedust.  Vastunäidustused  Neurofeedback ei pruugi olla sobiv: • Küpsed või rasked vaimuhaigused: Näiteks tõsised psühhootilised häired, kus on vaja põhjalikumat meditsiinilist sekkumist. • Südame- või vereringehäired: Teatud südameprobleemidega inimesed peaksid konsulteerima arstiga enne ravi alustamist. • Rasked neuroloogilised häired: Näiteks ägedad ajukasvajad või ägedad insultide tagajärjed, kus neurofeedback võib olla vähem sobiv või vajada erilist ettevaatust. • Metallilised implantaadid: Kui patsiendil on peas metallilisi implantaate, võib see mõjutada elektroodide paigutust ja mõõtmise täpsust. • Enne neurofeedbacki alustamist TST Centrumis toimub struktureeritud intervjuu, põhjaliku eluanamneesi võtmine ja olemasolevate uuringute tulemuste hindamine, millele järgneb spetsialisti konsultatsioon ravi sobivuse ja individuaalsete tervisemurede hindamiseks. "Sama, mis juhtub lastega,   juhtub ka meie, täiskasvanutega: lapsed hakkavad kartma, kui   näevad   äkki maskides neid, keda   armastavad,   kellega on harjunud, kellega alati mänginud. Mitte ainult inimesed, vaid ka situatsioonid vajavad maskide mahavõtmist ja algse olukorra taastamist.“   Lucius Annaeus Seneca     Psühhiaatri konsultatsioon     Psühhiaatrias on põhilisteks uurimismeetoditeks psühhiaatriline intervjuu ja vaatlus. Patsiendi tausta põhjalik kaardistamine kuulub psühhiaatrilise hindamise aluste hulka. Väga oluline on koguda isiku kohta infot ka tema lähedastelt ja teistelt spetsialistidelt, kes isikuga kokku puutuvad. Igasugune info kogumine toimub ainult patsiendi enda nõusolekul.    Arst määrab ravi, tuginedes oma erialastele teadmistele, kogemustele ja teaduspõhisele meditsiinile. Psüühikahäirete raviks kasutatakse tänapäeval valdavalt medikamentoosset ravi ja erinevaid psühhoteraapia meetodeid. Psühhiaatril, kes on läbinud psühhoterapeudi väljaõppe ja kellel on vastavad teadmised ja oskused, on õigus läbi viia süsteemset psühhoteraapiat.   Psühhoteraapiateenus   Katatüümne imaginatiivne psühhoteraapia Katatüümse kujutluspildi kogemine (KKK) on Hanscarl Leuneri poolt väljatöötatud psühhoterapeutiline imaginatsioonide meetod, mis põhineb süvapsühholoogilisel mõttelaadil. Kliinilises tegevuses on selle päevase unelma struktureeritud teraapia puhul eriline koht real standardsetel motiividel, ravitehnikatel ja juhtimise põhimõtetel. Katatüümsete imaginatsioonide, mille kujutluspiltide motiivid kajastavad sümbolisse rüütatult või realistlikult patsiendi psühhodünaamikat ja koos sellega kiiresti fokuseeruvat konflikti tuuma, terapeutilist efektiivsust võib tänapäeval hinnata tõestatuks. Meetodit saab kasutada nii lühi- kui pikaajaliseks raviks lastel